Need öised tundmised on üha selgemad ja samas…. raskemini läbielatavad.On püha aeg ja aeg on püha. Siis istun ma klahvide seltsis, räägin neile loo ja nad vastavad mulle. Ikka see üks soov. Ja tähti langeb… Nüüd laulan endale unelaulu ja samas ootan, et see ei oleks ainult mina. Et ükskord kuuleksin ma ka tema häält. Kas või unes.