Olid laulud. Oli palju rahvast. Sulasin sisse. Üles sulasin aga siis, kui ta hakkas laulma “Everybody hurts…” Siis ma ei teadnud kohe enam ühtäkki oma asukohta, nime, aega….. Tekkis ainult üks suur tunne, mis kõik mu sees uputas. Loo lõpus naeratasin. Oh meid inimesi küll… Hooligem üksteisest. Kallistan kõiki, keda tean.. Läen otsin üles nüüd oma REM une :)