Kui lasen muusikal puhuda hingekoore alla,
Ta kõik mu olemuses päästab valla…
Selge kui hommikune sinitaevas.
Teadmine välja jooksmas on vaevas.
Vastuolu olulise esile toob.
Mõttevõrgu keegi uue loob.
Jah. Ma tulen.
Igal hetkel varvas puudutab maad
ja kand hoopis õhku tõuseb.
….
Kikivarvul eluhõngu taga ajan.
…
Igal mõttel lend ootusest saab
ja rand sõelumas liiva..
…
Hõljun armastuses, seda vajan.
…
Jah. Ma tulen.
Tean, mis Aeg mulle pakub..
Võtta vastu tõeline tõesus.
Astuda edasi sel teel.
Ja kui nukraks kohkub meel…
Ja hirmutab olematu õelus..
Kõik halb, mis Aega siiski satub..
Jah. Ma tulen.
Ma ei teadnud, et tean nii palju
ja mõistan nii vähe.
Uhkus tihti ette seisab kui kalju
ja teostamata jääb tahe.
Jah. Ma lähen…