Sa lähed ja pillud oma muusajuukseis sädet.
Su silmades on helge kirg.
Veel enne pole ma rohkem näinud.
Sa lähed ja vaatad hajameelselt alla tähelt.
Puudutada ei saa.
Välja mõtlen lõhna,
mis olematust sõrmest
jälje jätab mu kehal.
Vaid õhk.
Aga lõhnav.
Vaid tuhk.
Roheliste silmadega.
Hullutad mind.
Kutsud omade sekka…..