Nüüd peegelpinnal ta kõnnib. Libisemisi samme seab. Enda olemist peegeldada laseb ja seda, mis oli… Nüüd meenub viis, mis oli siis kui oli valu ja valgus. Peegli sees on peidus jäljerada. On antud võimalus. Pannakse proovile.. pannakse.. vaid ise. Kuidas siis olla? Maitsta vigu või talitada ikka selle Mehe jäljeraja peegelpinnal? Näe… need ootused lahti lasid ja lendu tõusid siis ka ise. Ehk elu annab õpetuse sisemise. Ei muud. Midagi muud ei soovi. Väikese tähega särada…