“Omamoodi tehakse haiget kui isemoodi tehakse head. Et elu on isetegemine eelkõige ja mitte moe tegemine.” … olid mehe mõtted kui järjekordselt koju ta kõndis kaugusest. Ja kõikjal ta ümber võis näha moodi, mõni siiski ka omamoodi…. Jälgida. Vaadelda… Ta kõnnib kivisel teel, varbad liivas. Seal kaljuäärel.. näe.. üks hankru hiivas… mees ootama jääb, jah, jalad liivas. Nii siiras, nii …. “Aitäh!” mees on tänus, sest olla võib ta nüüd imejanus. Seal inimkeha võib maha jääda muust. Just nii nagu Päike Kuust. Ometi olla koos ses pöörtiirlemises. Koos.