Karl ärkas hommikul, käis pesemas, sõi, pani mantli selga ja seadis sammud ülikooli poole. Ta nägi välja nagu tüüpiline Tartu üliõpilane: sall lohakalt ümber kaela, soni viltu peas ja kott üle õla visatud. Täna oli kerge päev. Loengud toimusid vaid ajaloos ja teoloogias.
Nüüd on kell viis. Karl seisab üksinda suure ülikoolihoone ees. Ta süütab sigareti ja mõtleb, mida edasi teha. Kodus ootaks teda ees sassis korter, tüütu korterikaaslane ja tühi külmkapp. Süüa ta põhimõtteliselt koju ei osta. Kuigi tegu on väga altruistliku inimesega, ei kavatse Karl oma korterikaaslase kõhtu täitma hakata.
Enda kõhu täitmise vastu pole Karlil hetkel aga vähimatki. Nii seab ta oma sammud Toomemäe juures asuvasse kohvikusse, tellib sealt prae ja klaasi piima ning mõtleb, et pärast sööki peaks siiski koju minema, et homseks filosoofia ettekandeks valmistuda.
Sööma asudes märkab ta kõrvallauas istuvat meest. Karl vaatab muidu küll tüdrukuid, aga selle mehe olekus oli midagi, mis ei lasknud Karlil pilku mujale pöörata.
Mees kõrvallauast sai aru, et teda jälgitakse. Tema välimust arvestades võiks arvata, et mees vihastab ja kõik homsed ajalehed kirjutavad suurest löömingust Tartu kohvikus.
Ka Karl sai lõpuks aru, et ta pilk on liiga kauaks mehele pidama jäänud. Tema nahktagi ja pikad juuksed hirmutasid kleenukest üliõpilast. Just nüüd meenub Karlile, et tavaliselt on ta selliste inimeste eest ära jooksnud, kui neid juhuslikult tänaval juhtub nägema.
Mees tõuseb, võtab oma pooliku õllekannu ja astub ähvardavalt Karli laua poole. Luba küsimata võtab ta tooli ja istub. Karl lõikab kiirustades liha, pilku taldrikult tõstmata
“Tere,” ütleb karmi välimusega mees ning sirutab käe Karli poole, “minu nimi on Henri.”
Pilku tõstes pudistab Karl üle huulte: “Tere Henri! Mina olen Karl. Kuidas läheb?”
Henri hakkab naerma ja käsib Karlil tühi loba jätta. Ta ütleb: “Nüüd me läheme Itaaliasse. Kohe täna.”
Karl, suurest hirmust haaratuna, ei julgenud vastu vaielda ja nõustus.
Viimane asi, mida ta mäletab, oli kiri Henri kotil, millel oli kirjas: “Sex, Drugs and Rock’n’Roll”. “See on vist parem kui tagurpidi rist,” mõtles Karl mehe hipibussi astudes.