Hakkasin end teisipäeva õhtupoolikul halvasti tundma, pea oli imelik ja nii edasi.
Lotte tuli külla, aktiivne ja positiivne. Ei tahtnud talle ära öelda kui ta liugu tahtis laskma minna ja niisiis läksimegi.
EI KAHETSE! Nii vahva oli. Minul oli Mummi kingitud pepupann ja Lottel Mariti katkine kelk.
Kui pepupanniga alla lastes jalgu üleval ei hoidnud siis viskas koguaeg korralikult lund näkku, aga kuidas sa siis tüürid kui mitte jalgadega =P
Ühesõnaga oli enamus ajast mu nägu lumega kaetud. Kelguga lund näkku ei tulnud, küll aga tagumiku alla, kuna põhi oli ju katki, ning kui alla jõudsid siis oli kelk lund täis. Aga eelkõige oli lõbus.
Pärast läksime maailma sulama. Tellisin Earl Grey teed ja mulle toodi Aleksander (õlu). Natuke aega siis arutlesime selle üle, et kas maailmas on menüüvalikutel hüüdnimed.
Kolmapäeval olin haige.
Neljapäeval olin haige.
Reedel olin natuke haige. Avastasin enda jaoks ansambli Virre repertuaari, seda tänu sellele et Kaarli arvuti Windows katki läks. Tuule tuli tartusse.
Laupäeval olin natuke haige. Rääkisin Tuulega. Tegin maailmale uue kujunduse.
Täna olen ikka natuke haige. Rääkisin natuke Tuulega. Tuule läks ära. Tegelen maailmaga ja on hea olla.
sa oled maailma heaks palju teinud…;)