täna öösel oli eriti vinge uni :D. järjekordselt oli mooste segunenud mingi salapärase muinasjutulise maastiku ja ehitistega. sõjaolukord oli ja ma põgenesin kõrgel mäel asuvast majast. petsin valvurit sellega, et vahetasin ühe hulkuva neiuga riided ära. tema jäi trepile lamama, mina andsin jalgadele valu. aeg-ajalt põgenesin jäämägede tippu, et päästa ennast mooste järve hiiglasuurte tsunamilainete eest. napilt paar meetrit jäi alati puudu, et külm vesi mind puudutaks. pidin ületama vaenlastest ümbritsetud tollipiiri või midagi sellist. piir asus vees ja see koosnes hulpivatest metallplaatidest. jälle pidin hüppama üle jäise vee. vahepeal tuli üks mustanahaline mees mind vangi tagasi viima, aga mina istusin kuskil autos ja ütlesin, et ma ei tule. lõpuks jõudsin piirist üle ja leidsin ennast mingi kortermaja ees. üks kena kutt tuli minu juurde ja me teretasime teineteist salajase skauditervitusega(tavaline tere vasaku käega, väikesed sõrmed peavad põimuma). seejärel lausus see kena kutt, et mõnes kohas tähendab selline tervituse vahetamine seda, et me oleme abielus. ma hakkasin naerma. siis ilmus järsku kuskilt välja suure seljakotiga vp, kellel olid pikad afrolokid ja tihe sametpehme musta värvi moslemi habe ees. see oli ka natuke naljakas pilt, aga ma eriti kõvasti ei naernud selle üle. seejärel ilmusid kuskilt mingid vene(või olid poola?) mutid, kes kamandasid meid tuppa sööma. väga kahtlased söögid olid. igaüks võis igast toidust vaid killukese võtta. maitsmiseni ma ei jõudnudki, uni lõppes enne ära…:(
keset und hakkas mul selg valutama, tundsin, et mingi kivi on mul selja all, võtsin selle kivi ja viskasin üle nari ääre alla. hommikul ärkasin ja leidsin enda kõrvalt leedust toodud kõrvarõnga. tuleb välja, et see kivi oli minu kõrvarõnga tagune, mis nüüd on kuskil peidus, sest ma otsisin kõik kohad läbi, aga ei leidnud seda :(…