ja oli muusika…
p2eva poole ylesse ma hyyan,
33sse pimedasse yksip2ini astun.
liblikate k3ike n2inud tiivad,
tolmuks muutuvad,
kui neid puutuda.
ilu ei saa eluks vahetada.
plaatinast on hinnalisem hing
ja ma kuulen sinu unist keha teises toas, kuulen su hingamist ja unenägusid. v2ljas laulavad esimesed v3i viimased linnud. ja on muusika…
33 ja p2ev vahelduvad. rahutus peidab end mu hinges. rahutus, mis ei lase magada. rahutus ja igatsus.
moonid mu akna all 33tsuvad tasaselt mu akna all. ja suvel3hn on ammu vallutanud keha ja meeled.
m2lestused suvedest meenuvad. sellistel 3htutel tavaliselt meenuvadki k3ik asjad, mis olnud ja mis veel ees. meenub k3ik.
vesi ja sillad ja majad ja puud ja lilled. sina jutustad ja mina ketran filmi. mina loon tegelased, sina nende laused ja iseloomud. alati on nad head. r33m ja igatsus paistab v2lja nende sisimast. 3iselt valged linnat2navad, jalutusk2igud. vahest nad armuvad, kuid kokku ei saa tegelikult mitte kunagi. alati j22b midagi puudu v3i yle. liigseid p33rasusi ei lase juhtuda mitte kunagi. vaikselt ja tasaselt m33duvad need romatilised hetked, ei liigsetele erutustele. kirikukelladed 3ised helid ja lindude vaikne laul.
valgete 33de aegu…
ja oli muusika…
ma ootan sind luitunud v2raval,
ikka endiselt kastani t2naval.
ja sa tulid siis silmadel s2raval,
ja ytled, ma enam ei tule,
sest veri su huultel on kuivanud.
sel hetkel kaon endasse 2ra ma,
sest ookean mu sydames kutsub.