ajada huuled prunti, et need veripunaseks värvida. sinised silmad kahvatuvad seejärel huulte k6rval. ja see kinniseotud klouni yksik tunne. jääkylmades tubades v6iksid olla vähemalt kaisud soojad. aga alati natukene hiljem.
kollased lehed langevad ykshaaval vaiksel sygispäeval ja on vaikus. oi, kui palju v6iks selle vaikuse asemel olla.
ja huuled jäävad ikkagi punaseks ning silmad kahvatuma nende k6rval. rahu ja vaikus...
ja see olemine nendes paikades. jututeemasid otsides ja m6tteid m6lgutades. ja see alatine tunne, et kusagil mujal on parem. m6nedes teistes majades v6i tänavatel neis teistes kohtades, kus kunagi on käidud v6i jäänud minemata.
head tunded saavad reaalsuseks ainult siis, kui neid välja öelda.
hea oleks öelda, et sa oled alati siin. v6i pigem enda jaoks oledki alati siin. yksk6ik kuhu sa lähed, oled sa seal. teisis6nu oled sa alati siin. alati! m6nikord on sellega raske leppida.
M6nikord on raske mitte v6tta oma m6tteid liiga t6siselt. Sundm6tted ei lase m6elda sellest, mis on . justkui ei tahaks olla siin, kus ma olen. Siin ja Praegu.
Vaimne ärkamine on ärkamine m6tete unest.
ilmselt olengi inimeseks maskeerunud teadvus.
ja m6nikord on m6ni hetk kohe väga ilus. see vaikus kahe lause, muusikahelide vahel. just see hetk, kui tuleb vaikus... m6ttevaikus ja sa naeratad. just see pilk ja vaikus ja naeratus.
m6nedel kurbuse hetkedel tahaksin olla lill, mis on täielikult andunud täielikult elule. anduda elule ja kaunistada seda parimal viisil ja vaikne avarus hoiaks mind oma embuses.
ja kunagine olevik teeb siiani veel natukene nalja ja tuska. nii vist jääbki ja peakski.