“ahoi, ma olen meremees” - see lastelaul kummitab. Ma kuulisin seda vist viimati mitme aasta tagusest Lastekarusellist, väga kummaline et selline kummitus mind kummitab (mitte mu kummikus).
Vahin telekat ja kirjutan siia. õigupoolest oleks mul palju targemat teha. Midagi jälle korda saata. kohtasin muuseas Triinu. Pärisin ta tegemiste kohta, ta ütles et sõidab Hiina. Mida tegema? hõm.. rahvusvahelisele bio-olümpiaadile. ja ta mainis Paula tegemisi ka. ta sõidab ka Hiinasse. Mida tegema? ka rahvusvahelisele bio-olümpiaadile…
Võib-olla oleksin minagi sinna sattunud kui ma oleksin tegemisi pisut tõisiemalt võtnud. oleksin astunud tartu teaduskooli ning sellel aastal samuti olymiaadil käinud, mulle pakuti kusjuures mõlemat. aga siis ei oleks ma jõudnud võib-olla siis kaugele selle kunstivärgiga.
olympiaadiel lihtsalt käiakse, loomulikult, sa õpid selleks ning selles tohutult palju, aga kunstis on nii et sa pead enesele ise teed raiuma. Olympiaadidel on see kõik su eest ära tehtud. ole vaid mees ja õpi. ma võin üks kõik mis imevigureid väljamõelda aga kui mu ei ole võimalust neid näidata, müümisest rääkimata, siiis…. räpiks pisut “Pankrotti” …
õugaad… see on vist nn täiskasvanute valikuid täis elu. Viis kaunikest vedelevad mu kodus, koguvad tolmu. Milleks ma need tegin? Enesetõestuseks, loomise nautumiseks, mängmiseks, võitluseks, põnevuseks, iseendaga olemiseks, samas ka teisele näitamiseks, khõm pisutki uhkeldamiseks….
Asi omandab väärtuse kui seda kantakse ning kui selle asja ja kandja vahele tekib see saladuslik miski. Amuletlik, kaaslaslik suhe. Mulle ei meeldi neid nö lapsukesi enda korterinurgas vedelemas näha. Tahaks, et nad saaksid adopteeritud. Kõik esemed ei ole niivõrd hea kvaliteediga, et neid tarbimiseks müüa, kuid ehted on küll kõik tipp-topp. Mis on nende hind? kes neid osaks? Oleks ju kena nad muidugi kinkida sõpradele aga kunagi võiks ju isa ka enese leiva eest maksta! Kuid kas raha määrib nende ehete loomust, emotsionaalset väärtust? ja mul on juba tunne, et ma hakkaksin neid kõiki sõrmuseid ning omatehtud juuksenõelu taga igatsema, kuigi ma ise nedega otsesel moel midagi ju ei tee..
PS siit kirjutisest on kindlasti kümned komad ning tähed puudu. Võid neid enese lõbustamiseks ju panna siia, lugeja!