Päikesevarjumängudesse peitu pugenud
sügistuulte lõhnad, mis kannavad kangekaelse
olemise veel-veel vaid viivuks püsivat
ilukirgede mõrkjasmagusat meelt …
… ja oodata meil vaid sinisest
laskuvate kirgaste vetetäppide
langust, puutumaks kuhtunud okste
rabisevat hääletust, mis unisuseks