suurte majade väikestel akendel
tööstuslinna elukad
keskkütte ilmetu soojuse paistel,
lastel koonud tahmased
tsuhh-tsuhh.
spontaanne progress,
õnn tuleb õuele varsti, kuid seni
hoovi pääl, ambad irvakil
tolgendab tohletis - vastlõpnud peni.
tsuhh-tsuhh,
õhk om bituumenist paks -
hinga hinga, harjud ää,
roostend traktoril om pohhui -
algul romantika, pärast remontika.
tsuhh-tsuhh,
jaamahoone kärbestest pilastet seinad
on unustand värvi maigu ja pintsli kõdi,
räme ja rasvane kämmal
kergitab kohvrit,
krii-iiks,
LÕPPpeatus.