1 nädal ja ma olen olnud maailma liiga neli aastat.
Neli aastat on pikk aeg. Aastal 2004 olin ma ju veel “roosa” koolilaps. Ja praegu… mitte nii roosa, ee, inimene.
Ta on mul mugav ja oma. Käepärane. Ei, tõesti tore. Kuid mitte see, mida ma ootasin. But it’s not like walking in a 99-cents store and buying a ferrari for a penny. OR whatever. Elul oli varuks muud lihtsalt.
Põskkoopapõletik + bronhiit on ka. Meeldivad. Üks asi, mis on jäänud muutumatuks- ma haigestun siiani liiga kergesti.
Ohjah. Must not keep myself awake at night.
[i said please, please don’t insist]
in a mighty large but still quiet quandary
ammu: This awkward silence makes me crazy
kunagi: everything’s made to be broken
vahepeal: Thnks Fr Th Mmrs
nüüd: You’re on my heart just like a tattoo (.. I’ll always have you)