Mägede taga on paksud metsad,
Metsades linde ja loomi,
Sügisel laaned kõik kullakarva
Päikeseloojangu tooni.
Aga mis kuradi tähtsust sel on?
See ei tekita emotsiooni!!!
Istun ja pahuralt rasvakriidiga
Kriibin õliseid jooni.
Paberi servast serva vean triipe
Edasi
Tagasi
Üles
Ja alla
Süüdistan kasvatust, ühiskonda,
Üldist rikutust,
Vähest tegevust…
Puhun enda ümber mulli
Räpasest seebiveest,
Teisi sinna sisse ei lase
Ja teistel ei lähe ka eest.
Ütlen, et olengi selline veider
Uudne generatsioon,
Masendav kindla sihtgrupi toode,
Teatava nišši ühine loode
Sõltuv-näljane inimkaan.