“Vaat kes seal tuleb.” ütles noormees endast palju aastaid vanemale mehele. Nad istusid väikese puust majakese ees pingil. Vanamees kandis musta kaabut ja keepi. Ta popsutas rahulolevalt piipu ja nautis päikesepaistet, värsket õhku ja kogu ülejäänud elu. Noormees istus jalg üle põlve ja kuulas vanamehe õpetussõnu. Mööda tolmust teed tuli küla poole üksik rändur. Mehed astusid talle päevinäinud ja lagunenud külaväravasse vastu.
“Tere kaunist päeva rändur.” lausus vanamees läbi habeme. “Tere kaunist päeva Teilegi auväärt härra. Kas tohib paluda kopsikutäie vett, kasvõi lonksugi?” küsis rändur vaevaliselt.
Rändur oli küürus ja lonkas. Ta toetus paksule tammepuust kepile, üle selja oli tal kulunud ja aukus kasukas, jalas lõhkised ning kulunud püksid, jalavarjudeks ei midagi muud kui vanad ja katkised sandaalid. Tema juuksed oli pikad ja rasvased, nägu sisse vajunud ja silmad hallid.
“Meie küla on väga külalislahke, vett saate kohemaid kui olete ennast tutvustanud ja öelnud ka põhjuse, mis toob Teid meie sõbralikku ja rahulikku külla?” küsis vanamees lahkelt. Rändur tõstis pead ja lausus: “Ma tulen kaugelt idast, minu koduküla jääb tuhandete kilomeetrite taha. Ma lahkusin sealt aastaid tagasi eesmärgiga leida koht, kus puudub inimeste väärkohtlemine, puudub kurjus ja valitseb headus. Kohta kus inimesed ei pea elama hirmus, kus puuduks maksude nõudmine ja seadustega inimeste ahistamine ja diskrimineerimine. Ma rändan, et leida ühiskond kus valitseks vabadus ja vaba tahe, kus saab alluda ainult oma enda südametunnistusele. Kohta, kus luua oma pere ja veeta kõik päevad kuni viimseni olles vaba mees.” Vanamees kergitab kulmu, tema nägu muutub vihaseks: “Mida? See on ennekuulmatu! Kuidas sa julged mulle kui külavanemale rääkida kohustuslike maksude mitte maksmisest ja seaduste eiramisest? Sinu koht on laudas. Põlegu sa põrgus! Tee, et sa kaod, pagan!” Ilma sõnagi lausumata keeras rändur nukralt ja vaevaliselt ümber, saanud külavanemalt jalaga hoobi takka, hakkas ta kõndima tagasi, tagasi mööda tolmust ja lõputut rada. Rändur lonkas kilomeetri kuni jõudis teeristi, ta tõstis veel viimast korda pead. Silmitsedes taevasse kukkus ta maha, sules silmad ja suri. Ta leidis oma vabaduse.